Müstilisel naistepunal on nii palju kasutegureid, et neid on raske ühte artiklisese panna. On teaduslikult tõestatud, et naistepuna aitab nii spordivigastuste, neerukivide, nahahaiguste kui ka depressiooni (sel on uuringute kohaselt vähem kõrvalmõjusid kui tavalistel antidepressantidel) ning menstruatsioonivalude korral.
See taim on inimesi ravinud juba antiikajal ning on laialdast kasutust leidnud tänapäevani välja.
Antiik-Kreeka
Tollal tarvitati liht-naistepuna mürgiste roomajate hammustuste ravimiseks. Seda kasutati ka parema une tagamiseks ning kurjade vaimude minema peletamiseks. Kreeka filosoofid ja arstid rääkisid taimest hea sõnaga, mainides naistepuna mitmes raamatus. Näiteks soovitas Hippokrates pruukida naistepuna rahutute jalgade sündroomi vastu.
Keskaeg
Kesk- ja varauusajal levisid jutud naistepuna psühhoterapeutilistest võimetest. Seda kasutati kurja eemale peletamiseks ning Fuga daemonumi ehk Deemoni legendi kohaselt ka eksortsismides.
Iga arst peaks teadma, et “Jumal on pannud naistepunasse suure saladuse, mis võitleb vaimude ja hullutavate fantaasiate vastu, mis inimestes meeleheidet tekitavad,” kirjutas Šveitsi arst Paracelsus aastal 1525. Ta soovitas taime kasutada ka haavade ja verevalumite tohterdamiseks.
Põlis-Ameerika
Põlisameeriklased avastasid naistepuna maagilised võimed, kui taim üle Atlandi ookeani Ameerikasse toodi.
Tohtrid kasutasid seda põletike vastu ning puhastasid taimega haavu. Naistepuna antibakteriaalsetest omadustest kirjutati ka aastatel 1959 ja 1971. Traditsiooniliselt tehti taimest ka teed erinevate vaeguste leevendamiseks.
Euroopa
Naistepuna on algselt pärit Euroopa päikesepaistelistelt niitudelt ning metsaservadest. Legendid räägivad, et jaanipäeval korjatud taimedel on sees maagiline vägi. Soome ravitsejad kutsuvad naistepuna koguni jaanililleks, kuigi põhjamaades ei hakka see õitsema enne kesksuve.
Lõuna-Eestis kasutati naistepuna armastuse ligi meelitamiseks. Rahvakeeli kutsuti seda viinalilleks, sest taime suurim jõud pidi avalduma pärast seda, kui see kosjaviina sisse kasteti.
Lisaks sellele levis sajandeid tagasi Euroopas uskumus, et naistepuna kaitseb maja hädade ja õnnetuste eest. Ristirüütlid kasutasid lille sõdades haavade ravimiseks ning germaanlased kutsusid taime selle erkkollasest värvusest tulenevalt valgusetoojaks.
Kas kasutad naistepuna ravimise abilisena, kurvameelsuse leevendamiseks või kodust kurja peletamises, on sinu enda otsustada. Taime imelised võimed on tõestatud nii antiiksete ravitsejate kui tänapäeva teadlaste poolt. Kui soovid ise naistepuna väes veenduda, saad seda tarbida näiteks õli kujul keha turgutamiseks ning seedeprobleemide leevendamiseks või sooja teena külmal talveõhtul.
